MUSTAMERE LAEVASTIKU UHKUS-LAEV CALEDONIAReisigraafiku järgi pidi see mustamere kruiiside pärl sõitma 36 tundi ja teekonnapikkus pidi olema 675 km. see teeb siis 18,75 km/h. Umbes nagu lõdvalt jalgrattaga linnavahel tiirutades. Alles laeval sain teada, et kusagilt ligidalt läheb ka teine, suurem ja uuem laev umbes 18 tunniga, aga see väljub alles kolme päeva pärast ja hind ka soolasem. Pole midagi parata, palusin allahhi, et laev merel ümber ei läheks ja lülitasin ennast reisilainele.
Meie reisirahvast polnudki palju, võib-olla oma sadakond inimest, mis jagunes omakorda kolmeks; 30% gruusia mehed, kes käivad Ukrainas tööl, kuna kodumaal pidavat kõrvulukustav tööpuudus olema. 30% Türgi kotiärimehi koos oma tuhande pambuga ja 30% Ukraina ja Moldaavia linde, kes naasesid kodumaalt oma igapäevasele tööle Türgi kuurorditesse.
Juba merevaksalis tutvusin Grusiin Timuriga, keda oli Ukraina ehitustöödel petetud ja nüüd sõitis koju tühjade taskutega ja väikese lootusega, ehk saadavad hiljem raha postiga järgi. Uurisin siis elust mägedemaal, seoses oma tulevase külastusega. Timur on ise pärit Kutaissist ja nagu Grusiinidele kombeks, kutsus mind külla, mida ka talle lubasin. Nagu Kaukaasia rahvastele kohane jutustasid nad oma maast ja rahvast ülivõrdes. Seda olin ma eelnevalt ka Armeenias tähelepannud, et kõik inimkonna parim on sellest kandist pärit. Suurem osa asjadest, mis on maailmas suuremad, parimad, ilusamad pidavat tegelikult pärit olema Gruusiast. Venelastel on kombeks ennast paljude asjade esmaavastajateks pidada, aga selles osas Grusiinid ei tahtnud võistelda. Mõtlesin, miks Gruusia ei võta nimeks Guinessia, kui ta mulle seletas, et maailma suurim reisilaev on laev nimega Gruusia. Proovisin midagi pobiseda Queen Elisabeth kahest, aga ta silmist võis lugeda ilmset ebarahulolu minu ebakompetentsusest ja kahtlusest tema informeerituse kohta. Ei tahtnud vaidlustes oma uut sõpra kaotada ja kiitsin tema rahvast ja riiki hiigelsuurtes panustes maailma reisitranspordi ajaloos.
Paar tundi peale väljumist avati ka nn ööbaar.Pime ja hämar, mööbleeritud koperatsiooni hiilgeaegade stiilis. Kujuneski seltskond erinevate laevarahvaste kategooriate järgi. Mina istusin koos mägedepoegadega ühes nurgas, Türgi ärieliit oli teise seina ääres ja sõbranned tormasid kohe tantsule. Oli ka mingi lavamoodi kõrgem koht, kus asus post, täpselt nagu stripi baarides. Ei tea kas laeva hiilgeaegadel oli siin mõni punastamapanev programm toimunud, või oli post üles pandud naissoost reisijate tungival pealekäimisel, igatahes lendasid linnud postikallale ja väänlesid tantsurütmis nagu päriselt. Paljude liigutustest oli näha tugevat kooli ja postitantsu pikaajalist praktikat.Käed tõsteti ikka kõrgele ülesse, et naba ilusti nähtaval oleks ja trussikute seerv kelmikalt silma torkaks.
Grusiinid küll sügelesid, aga olid sunnitud jälgima mängu ilaste lõugadega. Nagu ma enne nendega vesteldes aru sain, oli kõigil rahadega väiksed probleemid. Ja ega isegi usu, et Ukrainas ehitusel töötades mõni miljoni teenis. Aga türklased seevastu hakkasid kohe oma teenitud kasumit seksuaalsetesse naudingutesse investeerima. Juba peale teist lugu oli nii mõnigi tibi leidnud toreda türgimehe põlve ja lasi seal Salatoi Aisti kõrist alla. Teised hõõrutasid endiselt oma pepusid 80 -ndate disco rütmitest kaasa haaratuna. Ei läinudki eriti kaua, kui mõned paarikesed hakkasid lahkuma. Jälgisin tasapisi seda armulaaeva elu ja erinevate rahvaste üksmeele leidmise tempot.Ega vist üle viie minuti suurt ei läinudki, kui hakkasid saabuma esimesed tütarlapsed.Kohendasid ennast nii siit kui sealt ja nagu midagi erilist poleks toimunud asusid teisele ringile. Mingit kümme mintsi hiljem hakkasid saabuma ka peigmehed, juuksed sassis ja näod erutustest alles lõõmavad, nagu mõnel Edward Munchi maalil. Ajasid lipsu sirgeks ja sukeldusid jälle mustamere lõõmavasse ööellu. Mina libistasin mõned õlled ja kuna olin vara tõusnud siis otsustasin selleks korraks selle ilusa show pooleli jätta ja tõmbuda oma kajutisse unemati kaissu.
Laeval oli korraldatud ka kolm söögikorda. Ei saanud nuriseda. Kõike jätkus ja maitse oli eht Ukrainalik. Juhatati mingi süsteemi järgi neljasesse lauda ja kohad pididki samaks jääma reisi lõpuni. Hakkasid ka saabuma eilse õhtu kangelased. Millegipärast olid suurem osa tüdrukutest punastess dressides. Ei tea kas see oli selle talve suurim kruiisi moeröögatus, või oli neid mõni sponsor väikese kingiga õnnelikuks teinud, igaljuhul selle sombuse hommiku tegi see rõõmsamaks küll.
Päev möödus laeval igavledes. Sain tutavaks ka teise välismaalasega, peale minu Colin Inglismaalt. Oli Ukrainas mingite investeeringute pärast ja nüüd otsustas mõneks päevaks vahelduseks türki reisida. Oli ka solvunud laeva kiiruse peale nagu minagi. Laeva keskel oli veel üks nelja diivani ja paari lauaga baar-puhketuba-televiisoriruum.Suurem osa rahvast saatis mööda oma aega just selles ruumis.Kui teleka levi otsa sai pandi mingeid video värki ja vene musat. Vahepeal sai ka tekil mölutatud, aga kaua sa seal ikka külma ja tuulekäes passid. Sai suurema osa reisijatega lõpuks tuttavaks. Minu kajutikaaslane Farad tegi mulle oraalse ekskursiooni Istambuli tähtsamate vaatamisväärsuste juurde ja tegi ka selgeks palju taksojuhtidele maksta ja üldse kogu AB turistile. Kõige tähtsam, et näitas ära kohad, kus odavamad hotellid selles linnas asuvad. Rääkisime ka linnu- miadega.Kõik nad sõitsid oma jutu järgi puhkama ja mitte esimest korda. Kui aga rääkisid oma kodusest elust, et palgad väiksed ja kõik sealne elu ilgelt jama, siis mõtlesin küll üsna lootusetult ja lihtsameelselt, et kust see raha tuleb, et Türgi kuurordites puhkamas käijakse. Reisi lõpupoole, kui kõik juba enam vähem üks suur perekond oli, tuli neil ikka jutuks, kes eelmisel korral Türgist väljavisatud, kes käis viisat uuendamas, kes uut passi Ukrainas ostmas. Aga kõik paistsid rõõmsad olevat, et jälle tööle. Eks nad töötasid päevalgi.
Tegime vahepeal ühe Nadjaga suitsu ja lobisesime veits, kui tuli mingi Ibrahim ja ütles Nadjale, et võiks veidi vallatleda. Nadja teatas, et alles 15 mintsi pärast on ta lahkelt nõus noormeest abistama, kuna kajutikaaslane Vera on just kajutis oma uue sõbraga ja poleks viisakas segama minna nende meeldivat tutvumisõhtut. Palju tüdrukuid oli Moldaaviast. Nende arusaama järgi on Moldaavia väga sitt ja vaene riik, Ukraina on juba riik keskmiste hulgas, aga superarenenud riik on Türgi, kus võib üsna kiirelt rikkaks saada.
Õhtul kaheksast kogunes kogu punt taas ööbaari. Seekord aga oli rahvas juba maha jahtunud.Tants käis ikka vaikselt edasi, aga nüüd juba oma nabale eriti reklaami ei tehtud,rohkem tantsiti tantsu enda pärast
Mõned vapramad Grusiinid käisid küll läbirääkimistel, arvates et ehk nende sharm võidab neidude rahajänu, aga ega vist kellelgi see tehing ei õnnestunud. Aga mine tea.
Läksin siis taas tuttu lootuses homme maad näha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar