ELAMURAJOON ANKARASEnne Istambulist lahkumist oleks hea ka veidi statistikat kirja panna. Üllatuseks selgus mulle, et rahvaarvult on Istambul Euroopa suurim linn ja maailmas isegi neljas.Nimelt viimaste andmete järgi 11,7 milj.
Hakkasin otsima raudteejaama ja polnudki kõige raskem, algul laevaga teisele poole Bosporuse väina ja siis veel veidi bussiga. Proovin ikka alati hotellist kõik vajalikumad asjad järgi uurida, sest nagu kogemused näitavad, saab tihti tänaval nii vastuolulist infot, et kui jääd kõiki uskuma võid varsti sattuda sinna, kuhu kõik teed viivad- Rooma.
Raudteejaam oli nii harjumatult tühi, et jäi vahepeal tunne, kas ikka siin rongid ka liiguvad? Aga tõmbasin veel enne ärasõitu kõhu täis ja 570 km rongisõit algaski.Vagun oli mugav, rahvast vähe ja tempo oli ka viisakas. Algul oli tore vaadata kohalikku elu-olu ja loodust, aga varsti kiskus pimedaks ja sai ainult oma uusi kinge imetleda.Suitsuruumis sai mõne kohalikuga ka juttu puhutud, aga kui nad inglist ei oska eriti, siis monoloogi pole ka mõtet arendada.
Kohalikud sättisid ennast juba unele, kui saabusingi Ankarasse. Suuruselt Türgi teine linn. Rahvast 5 milj. aga veidi kaasaegsem kui Istambul.Kuigi roomlased olid siin mingi aeg bossu pannud, on sellest ajast väga vähe vaatamisväärsusi turistide jaoks jäätud..Alles 1920 tegi Atatürk ta pealinnaks ja nüüd on Türgi äri ja tööstuskeskus.
Taksist tõi hotelli ja sai 20$ hakkama.Tegin väikse tiiru nagu ikka lähiümbruses aga see pole turistide linn ja kell 11 oli juba sama vaikne kui Obinitsas.Putkad ja poed suletud ja rahvas koju tuttu läinud.Mingi Aser oli fuajees ja jõime taga mõned teed ära, siin ju põhiline jook, ja lobisesime maast, ilmast.
Hommikul tahtsin ära kasutada check out-ini jäänud aega, ja hotelliaknast paistnud kindlus pakkus huvi.Polnud midagi erilist, vanad müürid, üleval mingi park, ja ei olnud mingit infot ka, mis ajast, mille jaoks ehitatud jne.Linnale avanes aga ülevalt kena pilt. Üleval oli ka mingi elamurajoon nagu veidi vanemat tüüpi. Kolasin ka seal täitsa ebasüstemaatiliselt rajatud tänavavõrgustikus.
Võtsin lõunaajal taas oma kodinad ja panin bussijaama. Vot see oli jurakas nagu mingi lennujaam. Bussid saabusid ja lahkusid lausa kahelt korruselt. Bussifirmasid oli sadu ja igal veel oma kassa. Alles pärast panin tähele, et kuskil oli väikselt ka sihtpunktid kirjas, aga algul ei märganud ja ostsin kohe esimesest pileti.Oleks ju võinud erinevate firmade hindasid võrrelda ja parema pakkumise valida. Lohutasin ennast sellega, et ikkagi algaja, pikk tee alles ees ja kogemused õpetavad. Jäi veel veidi aega ja seal samas nagu minu jaoks ka interneti punkt. Juhtus väike jama.Ilmselt jätsin oma märkmiku lauale, kus igasugu vajalikke numbreid ja muud infot mis oli sinna mingi 5 aasta jooksul kogunenud. Lootsin Georgias laevatuttavat Timurit väisata ja nüüd ka tema nr kadunud. Andsin veel talle sada eurot võlgu, nüüd sellest ka ilma.Bussijaama nurga taga võtsid mingid vennikesed viina.Küsisid mu käest suitsu ja tuli välja et Armeenlased.Tahtsid pool vägisi oma imejooki mulle suhu valada.Olid juba ümarad ja ajasid lolli juttu. Võtsin kiire punnsuutäie ja vabandasin end minema.Mine tea mis muidu juhtub.
Buss oli suurepärane. Õnneks rahvast vähe ja sain üksinda oma vahesse istuma. Peale bussijuhi oli veel nn. steward, kes käis ringi ja valas teed.Vahepeal tõi kõigile pakikese söögiga. Täitsa nagu lennukis.Peale igat 3 tundi sõitu oli ka väike restorani ja pissi peatus. Siis tõmbas steward spets harjaga ka bussi väljaspoolt puhtaks.Kõik oli muidugi tore, ainult jälle tuli pimedus ja midagi näha polnud. Öise sõiduga on alati see hea asi, et hoiad raha kokku öömaja pealt, aga miinus on see, et ei saa nautida seda elu ja loodust, mis klaasitaha jääb. Hommikuks olen siis Türgi-Gruusia piirilinnas Hopas.
Kilte veel juurde IST-ANK 570;ANK-HOPA 940, Kokku sõidetud 3924km
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar