Hommikul ärkasin kuke kiremise peale, ja seda Tbilisi kesklinnas, ümberringi viie- kuuekordsed majad.Tore on nii ärgata. Anna pakkus kohvikõrvale kohe hommikust tsasat, ikkagi pühapäev, kas pole. Aga minu vingerduse peale (keeldumisega võib ju pererahvast solvata) lükkasime selle sündmuse õhtuks.
Laskusin siis liftiga allapoole ja oh sa pele, laskudes ei küsigi lift raha.Nimelt eile ei saanud lifti kuidagi ülesspoole liikuma.Pidin jala viiendale korrusele ronima. Perenaine siis näitas Gruusia kapitalismi leiutist-väike auguke, paned raha sisse ja ennäe imet, hakkabki lift liikuma.
Linnast ehk niipalju, et asub Kura jõe kallastel ja rahvast veidi üle miljoni. Palju on kirikuid.Liikluseeskirju pole veel välja mõeldud ja sellepärast ka imelikult kaootiline liiklus. Selle eest on politseide põhiline liiklusvahend Tbilissis BMV.Kuskilt on kohalik politsei avastanud, et sellel autol on ka sireen ja siis, kui liikuma pääsevad lülitavad oma pasunad sisse, et kõik näeksid ja kuuleksid-meie tuleme. Ja muideks taolise kisaga sõidavad kogu aeg. Veidi linnast väljas aga politseile usaldatud ainult vanad vene Shigullid ja muud selleaegsed vaevalt liikuvad masinad.
Tbilisi tundub olevat üks suur turg.Terve linn paistab koosnevat 50% tänava müüjatest ja 50% ostjatest. Iga paari sammu tagant on mingi müügiputka. Samas on mingid üksikud kaubamajad üsna tühjad. Tohutul hulgal on ka millegipärast apteeke. Ei tea, kas nii tõbised teised, või peitub nende pikaealisuse saladus kuskil siin. Palju on saapapuhastajaid, saan aru, tänavad ju tolmused. Imelik tundub ka kellaseppade ja kingseppade rohkus.Palju on ka siiakanti kerjuseid juhtunud. Tundub olema ka suur rahavahetuse pealinn.Igal tänaval on money changesid vähemalt kolmteist, mõnel isegi rohkem. Ja ühes asjas on Grusiinid veel esirinnas. Tohutult paljudel majadel suured sildid "Xerox". See tähendab saad midagi paljundada. Isegi tunnelites ja metroos need vajalikud asutused olemas.Ju siis vajalik. Nagu meie laulurahvas nii võivad Grusiinid end lugeda paljundusrahvaks.
Tähelepanuväärsed on veel restoranid, mis jäävad turismilõksude piirkonnast veidi eemale. Mulle nad tõesti meeldisid. Mõnus sumin, madalad laed ja parajalt täissuitsetatud. Mehised mägilased istuvad kambaga lauataga ja laud on mitmekordselt kaetud toiduga. Laual on vakstud linade asemel, kergem ju sodi koristada. Ettekandjateks on 50-60 valgetes kitlites vanaemad, kellel terve nädala menüü kõhu pealt näha. Kõik on rõhuvalt odav, eriti õlu. Kõik on sõbralikud ja vahetevahel hõiskavad tooste. Mina muidugi püüdsin alati oma päritolu varjata, mis küll eriti ei õnnestunud. Kui saadi teada, et olen estonets siis alla kolme klaasi lauast ei pääsenud ja juba olid kõrval laua kamartchobad valmistumas haaranguks, mind oma toostidega vägistama. Muide toit on tõesti sel maal oivaline.Tasub süveneda.
Tiirlesin siis tähtsamate vaatamisväärsuste ümber ja tegin ühe paaritunnise jalutuskäigu ka vanasse elamurajooni.Seal pole küll aastakümneid majad haamrit näinud. Mulle aga tegelikult läheb väga hästi peale taolised vanad, veidi räämas elamurajoonid oma väikeste majade, sisehoovidega ja mõne viinapuuga hoovis.Siin võiks mõni aeg lausa lebotada.
Tahtsin ka sauna minna. Tbilissi termid pidi üks kindlamaid turismi atraktsioone olema. Aga väljas oli kohalikus keeles mingi silt, mille mulle üks mööduv onu tõlkis "kinni" Kui uurisin "miks" sain ainult õlakehituse.
Homme on kõik sihikud suunatud Azeri saatkonnale.Nemad ju nõuavad viisat. Õnneks pidi saatkond ainult nelja bussipeatuse kaugusel olema ja avatavat kell kümme.No eks näe.
Õhtul sai veel pikalt pererahvaga istutud ja tsatsa kõrvale juttu puhutud. Õhtuks oli sülti tehtud, ime küll, ka siinmail sama asi külmkapis olemas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar