13.jaanuar. Kedaniai-Kaunas-Vilnius-Minsk

Peale hommikust toibumist, oma reanimatsionaalses numbritoas , pistes käe tasku, toibusin lõplikult. Kadunud mobiil ja uhiuus Sony fotokas, mille ma spetsiaalselt oma reisi jaoks ostnud olin. Pidu toimus ju Lasnamäe sõsar linnaosas. Seda maja ei suuda ma küll ülesse leida. Ja kui leiakski, ei võtaks keegi süüd omaks. Sealt käis rahvast hordidena läbi ja minu jope rippus koridoris, taskus maailma tehnoloogiliste edusammude näidised. Tundsin ennast kerjusena, kellelt on virutatud kaabu. Fotokas ju reisil eluliselt tähtis asjandus. Puistasin mõttes mõne pisara ja patsutasin endale lohutuseks õlale. Juba tükk aega pole mul vedanud, kõik mis viimasel ajal ette võetud kisub p....sse.

Aga "elu peab jätkuma" nagu ütles don Preatoni peale 50 milli maksmist.Võtsin mõne õlle Kedaniai bussijaama buffetis ja edasi Vilniuse poole.

Olin endiselt veidi uimane. Ostsin rongijaamast pileti Minski rongile, mis pidi väljuma tunni pärast. Läksin välja nr1 perroonile ja vaatasin igavuse peletuseks kuidas rahvas Vilnius-Moskva rongi hõivab. Mõtlesin veel, miks rong väljumisega hilineb, sest pidi ju juba minu rong ette tulema. Lohutasin ennast sellega, et olin palju jutte kuulnud rongide hilinemistest Ida Euroopa karavani teedel. Lõpuks rong lahkus ja avastasin, et olen üksi perroonil.See tundus kuidagi kahtlasena.

Kui küsisin mingi vormiga onu käest "millal Minski rong ka tuleb", vaatas vana mind Jumalaema Kiriku kellalööja pilguga ja vastas üleolevalt " seesama, mis just läks oligi rong, mis teeb teel Moskvasse peatuse ka Minskis.

Õnneks sain kuskilt rahustavat inffi, et piir on vaid 40 km ja rong peatub seal tunnikese piiriformaalsuste täitmiseks. Õnneks leidsin kiirelt sõbraliku haltuura taksot mängiva pappi, kes ei olnudki eriti kõva rahanöörija. Väikse sõidu järel oling ilusti piiripunktis, kuhu saabusin rongiga samal ajal.

Sõit Minskisse ei võtnudki eriti aega. Lobisesin ühe Valgevene kutiga, kes oli ikka väga vihane Lukashenko ja ta bande peale. Imestuseks oli Valgevene piirivalve varustatud pisikeste läppari moodi asjaga, ( kui rongiga Venemaa vahet sügasin, polnud Eesti piirivalvel isegi sellist) kuhu lõi mu passi andmed ja nagu tavaliselt küsis, ega mul tanki või miinipildujat kotis pole. Ainuke asi, mis neid muretsema pani oli minu reisikindlustuse puudumine. Andsin pioneeri ausõna, et esimene asi mis ma Minskis ette võtan, on kindlustusseltsi külastus. Jäidki lihtsameelsed uskuma.

Minskis uurisin odavat hotelli. Taksomees viskaski mind Turisti. Maksis 500 EEK, kallis nagu arengumaa kohta, aga unemati hakkas tüütama ja mõtlesin ühe öö vastu pidada.



1 € = 2750 BYR

1 EEK = 176 BYR

Kõige hullem mida ma kartsin ongi juhtunud.Püüdsin veidike korrastada bloggerit ja õnnestus esimene päev maha deletida.
LÜHIDALT: Stardipauk anti kella 12 ajal.Õhtuks jõudsin Kedaniaisse.Tutvusin kohalikega ja mingis Lasnamäe tüüpi elamurajoonis toimus pidu.Hommikul avastasin hotellis ärgates, et kadunud fotokas ja mobiil.nrYkcxYEkt"

Kommentaare ei ole: