1.Veebruar.BAKU

BAKU NAFTAVÄLJAD


Mida lõunapoole seda rohkem mustust. Aga see on köömes. Veidi ehmatab esimesed päevad ja siis tunned end täitsa omas mahlas. Vaksal tervitas mind nagu kõikjal tohutute kauplejate hordidega, rahavahetajate, ja üliagarate taksojuhtidega. Mis aga Bakuu vaksalis tore, oli ühes putkas majutustega seotud bussiness. Pakuti odavaid hotelle ja era öömajasid. Ega muidu poleks teadnudki, aga meie rongi saabudes tekkis selle putka taha imekiirelt järjekord. Mul oli juba läbi HC lepitud kokku Parviniga öömajasuhtes ja ei hakanud oma trügimisega järjekorra koormust tõstma.Igaks juhuks uurisin ka putkaöömajanduse hindasid. Olid odavad küll. Tegin tavalise liigutuse , mis mul võõrastes kohtades selgeks saanud. Ära võta vastu ühegi taksojuhi pakkumist, mine ümber nurga kuskile söögimajja, tee kohalikega tutvust ja uuri hinna strateegiaid. Oled kohe paari söögikorra võrra rikkam, sest raha ju jääb taskusse. Sain siis lõbusa baarmeni käest ühe kohaliku sooja õlu- 6 eeku ja kuna mu võõrustaja pidi saabuma töölt alles õhtupoole, plaanisin kohe käiku Iraani saatkonda, sest mida kiiremini viisaprobleemid korras, seda rahulikum uni. Mis mulle kohe selgeks tehti, oli kahes kohalikus vääringus arvestamine. Nimelt, mingi pool aastat tagasi oli muudetud väga lollaka vahetuskursiga raha vääringut. Vana 1000 manati oli 0,2 uut.Kohalikud pakkusid inertsist küll hinda vanas rahas ja mõned eesrindlikumad oskasid juba ka uues vääringus kaupa teha. Aga esimesel päeval ajas see minu kõvaketta korduvalt kokku.


Kuigi takso hind oli siin köömes, oli marsa hinnad täitsa nagu humanitaarabi projekt. Sellele sai lisaks veel tasuta nautida suitsetavate juhtide kohaliku mahorka aroome. Muide suitse jagati täitsa imelike hindadega. Bond oli turul eesti rahas 3 krooni.

Sain ilusti ühe marsaga Iraani satkonna nurgale ja asusin ka kohe viisataotlusprotseduure täitma. Algul ehmatas mind silt seinal-koos muude paberitega vajalik ka arstitõend AIDS-i, hepatiidi ja muude katkude kohta. Mitte, et ma nüüd tõbine või sant oleks, aga teadagi igasuguste paberite ajamine võtab aega, rikub tuju ja viib hauale kiirelt ligemale. Õnneks nõuti sedasorti pabereid ainult aseritelt. Muidugi oli minulgi väike värin altpoolt põlve, kuna kuulduste järgi olevat Iraan kurjusetelje riik ja ajatollah valvas pilk jälgib usinalt, et pahad poisid ilmaasjata riiki ei satuks. Ankeet nõudis isegi vanaema- vanaisa nimesid, küsimust rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumise kohta, viimase juudiriigi külastuse kohta ja oli veel mingeid jaburaid küsimusi, mis ei jäänud meelde. Andsin kiip smailinguga paberid luugist sisse, onu küsis veel midagi ja saatis raha maksma. Aga jälle jama, rahamaksmine ainult ühes kindlas paigas ja nagu seadus, pank linna teises otsas. Kahe suitsu eest selgitas mulle kohalik turvamees linna marsaliikumise plaane ja nii ma lendu tõusin, et olla tunnipärast tagasi, makselipik näpuvahel. Proovisin ka turvamehele oma seljakotti hoiuks jätta, aga ju ta kartis pomme ja ei julenud mu kotti laua alla jätta. Tagasi jõudes valdas mind õnn ja vile tuli jälle huulile. Islamiriik vajas ainult kolme päeva, et teha selgeks , kui kardetav ma nende usule olen.

Oli veel veidi aega, Parviniga kohtumiseks. Rikkalik lõunasöök röövis vaid 30 EEK ja kuna ilm ilus siis sai veidi jalutatud promenaadil.Hiljem seletati, et tänu naftareostusele on vesi siiski ujumiskõlbmatu ag, alles veebruar ja ei tahtund oma varbaid märjaks teha.

Ka siinmail on komme, et rahvas vahib su igat sammu ja pilkude kohtudes ei pööra keegi pead nagu meil kombeks.

Ja siis kohtusime mu uue sõbra Parviniga. Elab koos Sergeiga Mustamäe tüüpi linnaosas kahetoalises üüriorteris. Kahekesi, sest üürihinnad pidid röövellikud olema. Kui keskmine palk kuskil 150$ ringis, siis nende korter on 400$. Poiss on ise 23 töötab raamatupidajana kuskil lääne -Azeri ühisfirmas. Saab umbes 5000 eeku ja see pidi väga kõva sõna olema. Üldiselt on vällamaa osalustega firmadesse kõva rebimine palga suurust arvestades. Ja ka nafta firmades pidi rohkem saama. Õppis Türgis ja oli plaan Saksa minna edasi õppima, aga isa surm oli sellele kriipsu peale tõmbanud. Uurisin ka pruudi kohta. Pidi probleem olema pruuti leida, sest kõik tahavaid rikkaid ja vana kombe kohaselt on ikkagi pruudi isa otsustaja. Ja kui pole veel väikest kapitali linade vahele kappi kogunud, pole erilist santsu. Tema plaan oli veidi oodata, tiir euroopas teha ja ehk siis kunagi tuleb see õige aeg.




1 EUR =1,15 AZM

18 EEK= 1 AZM

Kommentaare ei ole: